KOLM KOGE
KOGEmus, KOGEmine, KOGEmusnõustamine. See ei ole tarkus raamatust, vaid teadmised, mis on saanud reaalseks läbi elusündmuste. See on konflikt – julgus sellele vastu astuda, läbi/üle elada, seljatada, integreerida, jagada. See on läbi isiklike kriiside uutele arusaamise- ja teadvustamise tasanditele liikumine. Need on käidud teed, kus iga samm on kaardistatud – meeles ja kehas. See on trepi ehitamine, kivi kivi haaval. See on sildade loomine, uute võimaluste ja vanade mustrite vahel – katse eksituse meetodil – kus iga katse on ausalt läbitud ja iga eksitus võimalusena DNA-sse kantud.
Ma tahtsin, et kodulehe nimi kogemuse tähtsust, nii elus kui nõustamisprotsessis rõhutaks…
Nime ma leidsin … või leidis nimi minu? – Pirita promenaad… Pilt Kogest… Kadriorust välja kaevatud…
Koge on keskaegne ühe- või kahemastiline purjelaev. Aretatud pikast ja saledast viikingilaevst, kaalukaks kauba- ja sõjalaevaks. Sain teada, et Koge on saanud eelkäjiaks paljudele eri tüüpi merealustele. (kui huvi vaata: meremuuseum.ee)
Just seda mul vaja oligi – metafoori kindlast alusest. Laevast mis teadmiste ja kogemuste kindlal maal valmis ehitatakse, trotsimaks tundmatute tunnete, tujude ja tajude kantud torme. Kindlust ja turvatunnet, teadmisest, et sellega on ennegi pikki ja hirmutavaid vahemaid läbitud – alus mis püsib, areneb, kannab elu ja annab edasi kogetu seemnetes kantud potensiaali.
Kas tead, et sellest võib saada ka Sinu elu alus, et aidata Sul seilata hüvas õnnestumiste pärituules, püsida inspiratsioonivoos, jääda ka kõige ärevamas kahtluste tormis pinnale. Mina lihtsalt aitan tüüri hoida, kuni sukeldud sügavale alateadvuse saladustesse, et ammutada elujõudu ja sitkust, õppida tundma isiklikke veealuseid karisi, hoovusi ja loovuse lätteid – et määrata kurss. See on sinu võimalus sukelduda ellu: naerda, nutta, võita, kaotada, eksida, õppida. Sinu Koge aitab sul luua kontakte, vahetada, jagada, anda ja saada; tähendusi luua, arenedada ja areneda. See on elusolemine. Kooskõla iseendaga, see on tähendusrikas elu, see on seiklus… tule või KOGE!
MUINASJUTT ÕIGLASEST KAUPMEHEST
ja
KOLMEST KOGEST
Tere, mina olen kaupmees
Millega ma kauplen?
Oma kogemuste, mõtete ja ideedega, visioonide ja unistustega…
Mida ma vastu tahan saada?
Sinu mõtteid, ideid, kogemusi, tundeid inimeseks olemisest, järeldusi – milleni oled jõudnud, unistusi – mis hoiavad sind elus. Sest vaata – kui sinu ja minu mõtted, ideed ja kogemused kokku panna, võib sündida midagi uut, ootamatut, üllatuslikku ja palju suuremat, kui üksipäini iial suudaks olla või luua.
Ära pelga, sobib ka raha, kui sul muud anda ei ole. Sest vaata, raha eest saan ma endale kõike, mida raha eest osta saab – mugavusi, meelelahutust, lõbu – noh ja kogu seda muud sädelevat ja läikivat, millega end ehtida ja mis – tõele au andes, mulle väga meeldib ja mida ma väikse harakapoja kombel lihtsalt nii väga armastan…
Igati aus ja õiglane kaup! Ja mina olen üks igati vahva ja õiglane kaupmees…
Ja kui siit algaks muinasjutt …
… siis mul oleks üks laev, ilmselt sa aimad juba, mis laev see on… muidugi KOGE, mille ma ise oma kätega ehitasin, kindel pind jalge all – päeval ja ööl vahet tegemata. Ja vaata, kui ma ta valmis sain, nägin – sellest oli vahva alus saanud. Ja päeval, kui ma ta veele lükkasin – nägin, et temast mitte ainult vahva ja aus – vaid ka igati vettpidav – KOGE nime vääriline laev oli saanud…
Kuna esimene laev nii tore sai, siis soojendas see mu väikest vaprat südant. Ma otsustasin veel ühe laeva ehitada – Töö läks lennates ja lakkamata. Nii, et kui ma oma sadamas kahte kõhukat iludust vaatasin, laulis mu süda juba valjult, kaunilt ja suisa vahet pidamata, nii, et mererahvas kõrvu kikitas. – Oi kui vahva on tunda, kui keegi kõrvu kikitab, kuuldes su kutset…
Aga nüüd on aeg – ma tutvustan oma iludusi: see esimene laev on kaubaalus, see on nende tarvis keda mu südamelaul kõneteb, need on need, kellega ma kaupa teen – mäletete ju, ma olen üks ütlemata vahva ja õiglane kaupmees – ostan, müün, vahetan – rahus ja rõõmus. Ja vaata, ma näen kuidas mu merel kasvab harmoonia. Ja maades, mida mu meri toidab, kasvab õnn ja õitseng – mida iganes see kellegi jaoks tähendab…me jõuame kokkuleppele… kaup saab ikka aus ja auväärne.
Teine alus on sõjalaev, see on kaitsmaks õiglast kaubandust, sest minu merel sädelevate helmeste eest hinge ei osteta, hinge ei poeta, hinge ei maeta, kõik tehingud vastastikkusel ausal kokkuleppel – ei mingit pettust! See on minu meri ja siin valitsevad mere jõud ja minu õigus.
Ja kui sa nüüd tunned, et minu õiglane meri on ka sinu meri, kui minu muinasjutt on ka sinu muinasjutt, siis astu pardale. Teeme üks tiir… ja ma õpetan sullegi kuidas KOGE ehitada, kuidas hüva pärituult purje püüda, kuidas õiglaselt kaupa teha ja rikkusi koguda, nii, et kogu maa rõõmsa õnneteähe all õitseb…
Mu silm küll puhkab ja süda on rahulik, kui kogu seda õitsvat õnne vaatan – aga ei puperda, ega laula enam … ei pannud tähelegi millal laul lakkas – millal vaikus ja igavus asemele astusid. Ootuse asemele, mis kord hüüdma sundis, oli justkui igavik laskunud.
Aga mina tahan tunda seda laulu oma rinnus, seda südametukset, milleks on loomise kergus ja tuleviku kärsitu kutse.
Ma sain aru, et ma pean veel ühe laeva ehitama – laeva, mis mind alati rõõmustaks. Sellest saaks siis, voolujooneline, kiire ja tugev purjekas. Kujult kitsam ja madalam, et sobiks aerude jõul ülesvett, otse seikluste südamesse seilama, merekäärudesse peidetud saladusi otsima.
Pole kahtlustki, et mu “Vahva Viimane” jõuab maailameredele, tutvub uute tundmatute maadega, toob teateid uskumatutest paikadest ja pajatab kummaliselt põnevatest rahvastest. See laev on lihtsalt rõõmuks – et mängulust ja uudishimu, mis mu vahvat südant toidab, ei lõppeks kunagi. Selle iludusega üllatan ma vahel, nalja pärast, ka mererahvast, et neil uni peale ei tuleks, selles tõsises harmoonias. … Tegelikult on see laev natuke nagu avalik saladus ka, sest millegipärast on osal mererahvast arvamusel, et õiglasel kaupmehel on rusuvalt tõsine meel ja karm süda … Mul ongi tõsine meel ja õiglust pean ma kõigest ülemaks – eriti mis puutub mu rahvasse, nende heasse käeäiku ja õiglasse kaubandusse. Aga mu süda tahab ju laulda – tahab olla vahva viiking, karm piraat või julge maadeavastaja, kelle rinnus rõkkab siiras ja lapselik mängulust ja tänulik meel. Mu süda peab lihtsalt laulda saama!
Kui ka sinu rinnus tuksleb meeletu süda, siis võid alati minuga liituda – lihtsalt lõbusõit, või põnev avastusetk tundmatusse … aga palun! – just selleks see laev on loodud ja mina tunnen rõõmsat elevust iga mängukaaslase üle.
Niisiis, mul on kolm laeva – see on minu laevastik, minu tasakaal elumerel, minu väike muinasjutt. Kui see Sulle kuube mööda pole, siis sellest pole midagi, kusagil kükitab ka Sinu muinasjutt, otsi see lihtsalt üles või veel parem – mõtle ise välja! Ei oska – tule, ma näitan … Kogeme koos!
PS.info!
Sõbrad, seltsimehed ja vennad!
Tasakaal on see mida ma müün! Kas Sul on oma sisemiseks tasakaaluks just mind vaja? Ei tea – uuri järele!